Seal, kuhu saab praamiga

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mõne päeva sisse mahtus päris mitu asja: laste vahetus (Otto Rasmuse vastu Saaremaale), Sandra Itaalia-õhtu, Angla kultuurikeskus, Leisi seikluspark, Otto hambahaldja külastus. Ja Siimuga reisimine pole ikka pidu. Kuna olin ise roolis ja ei saanud teda lohutada ka, pidi ta end mitu korda nutma magama. Õnneks oli Ottost-Rasmusest palju abi. See on ikka imeline, kui suuremad lapsed on juba asjalikud ja toredad inimesed. Kohe uhke tunne on suurte laste ema olla. See oli ka tore, et ma praami peal kaldteest teisele korrusele ei pidanud sõitma. Ja oma kodu on alati ikka maailma kõge toredam koht. Üheaastasega võõras kohas olemine on tore vaheldus, aga päris väsitav. Kõik need asjad ja kohad, mida ei saa... Mul on tunne, et peagi saan omale nädalaks tütre, ristitütre;P Ega loodus tühja kohta ei salli :)