Thursday, March 24, 2011

Oma aia lumikellud!!!!


Tadaaaaaaaa, vaatan aknast välja ja mis ma näen? :))))))))))))))))))

Eile veel polnud. Või ma ei vaadanud.....


Tuesday, March 22, 2011

Koolivaheaeg - köhapuhkus





Ma pole enam ammu nii palju lugenud kui nüüd, ilma telekata. Miks üldse telekas on? See on üks suur mina-röövel. Mitte et vahel poleks tore röövitud olla...

Üldse, tunnen, et mul on kolm põhilist mina: kodu-mina, töö-mina ja mina-mina. Kodu-mina on niikuinii koguaeg, tema hoolitseb pere eest, teeb süüa, koristab, käib poes, teeb süüa, vaatab, et igasugu põlveaugud on parandatud, käib autoga ülevaatusel, põetab haigeid, peseb pesu. Noh, klassikaline ema. Siis töö-mina. Tema käib tööl, muretseb-rõõmustab, et tööl kõik korras oleks. Vahel ka peale tööaega. Kuigi ei peaks. Juba neid kahte on mul raske ühendada. Kui lapsed haiged, siis ikka mure, et kas töö tehtud saab. Ja kui ma tööl olen, siis vahel unustan lapsele helistada ja küsida, kuidaskoolisläks-teeomalesööksoojaks-teeõppimineära. On ju ka veel see päris kõige sisemine mina-mina. Mina-mina, kes mõtleb Liina-mõtteid, loeb, kuulab muusikat, õmbleb, unistab, heegeldab, joonistab. Mina-minaga sain ma eriti sõbraks siis, kui Ottoga kodus olin. Siis mahtus mina-mina töö-mina asemele ja õudselt tore oli. Kohe kolm aastat oli tore. Selle üle jääb vaid rõõmustada, et see aeg nüüd jälle tuleb. Ja ma saan tolmu ära kraamida oma mina-asjadelt. Sest mina-mina on nüüd mõni aeg peidus olnud.

Imetlen naisi, kes suudavad kõik need minad korraga ära endasse mahutada. Mul seda veel harjutada vaja. Aega on ju kõigil sama palju. Äkki ma magan liiga palju :D

Elagu mina-mina! Mulle hakkab tunduma, et ma olen ikka paras skiso.

Monday, March 21, 2011

Puhh...


KARUPOEG PUHH, A. A. Milne

Ruu jälle kukkus kaks korda vette - esimene kord kogemata, aga teine kord juba meelega, sest ta nägi äkki Kängut Metsast tulemas ja teadis, et nüüd peab ta nagunii koju magama minema.

"Just seda ma tahtsingi sult paluda, sest minu enda õigekiri lonkab veidi," lausus Puhh. "Muidu on mu õigekiri täitsa hea, ainult et lonkab ja tähed lähevad mõnikord valesse kohta."

"Jänes on ikka tark küll," lausus Puhh mõtlikult. "On jah," oli ka Notsu nõus. "Täitsa tark kohe." - "Ja mõistust on tal kah." - "Jah," kostis Notsu. "Seda tal on." Tükk aega vaikisid mõlemad. "Eks sellepärast ta vist ei saagi kunagi millestki aru," lisas Puhh lõpuks.

Ja kirjutas paberi ühele küljele: API! NODSU (MINA) teisele küljele aga: SE OLEN MINA NODSU, API, API!

Ja kui ta viimaks koju teed jooma läks, oli tal 36 võitu ja 28 kaotust, mis tegi välja nii palju kui ... hm ... noh, ühesõnaga, vaja 28 36-st ära võtta ja ongi käes. Selle asemel, et tagurpidi teha.

Ja tõepoolest, mis lõbu oli niisugust põnevat asja nagu see uputus ihuüksi läbi elada, kui polnud võimalik selle üle kellegagi mõtteid vahetada.

Jänes istus nüüd Puhhi kõrvale maha, aga tundes siis, et ta niimoodi hoopis vähem tähtis välja näeb, ajas end sedamaid jälle püsti.

"Või siis Iiah. Noh, tema on küll juba iseendastki nii kurb kuju, et nii- sugune uputus ei tähendaks talle enam suuremat midagi."

"Aga mida teavad nad A-st? Mitte mõhkugi ei tea. Aga Haritud Olevustele - pane tähele, väike Notsu -, Haritud Olevustele - ma ei räägi puhhidest ega notsudest - on see siin suur ja tähtis A." - Iiah

"Hei, Jänes!" hõikas Puhh. "Oled see sina?" - "Oletame, et ei ole," vastas Jänes, "ja vaatame, mis sest asjast välja tuleb."

"Hommikust, Puhh," kostis Iiah süngelt. "Kui see ülepea mõni korralik hommik on, milles ma kahtlen."

Iiah aga torises endamisi: "Igasugused kirjutamisvärgid, pliiatsid ja teab mis kõik! Täiesti üle pakutud, kui keegi minu arvamust küsiks. Mõttetu rämps. Mitte krossigi väärt."

Saturday, March 19, 2011

12 aastat

ALGAV PÄEV
Miks, algav päev, on argipäev su nimeks?
Ma kuulutan su sekundid kõik imeks
täis iluehmatust ka täna hommikul.

(Betti Alver)

12 aastat armastusväärset kooslust nimega Liina ja Alar. Palju õnne meile endile meie endi poolt :)

Monday, March 14, 2011

Õudne......




....pidu :) Rasmuse 1000. juubel, kohal oli terve hunnik igasugu koletisi, vampiire ja hirmsaid tegelasi.

Tuesday, March 8, 2011

Armsale pojale!


Minu kõige suurem ja armsam õpetaja - minu poeg. 10 aastat õnnistatud seisundit nimetusega lapsevanemlus - vanemlapsesus! :)

Kullake!!!!!!!!! Sinusse mahub terve maailm! Sina ei mahu ühte lausesse, ühte juttu. Ühte soovi. Ühte pilti. Sina ise oledki maailm!

SA TULID

Juhan Liiv

Sa tulid tuppa ja valgust ja
selgust sai tuba täis .
Su üle oli kui päike
Kui päike kiiresid täis

Sa tulid tuppa ja valgust
Ja selgust sai tuba täis.
Su üle heljus kui muusik
su komme — valgust täis.

Nii tulid tuppa ja valgust
ja selgust sai tuba täis.
Su naeratus oli kui päike:
kõik ilm sai päikest täis.

Kui oleksin tundnud Sind varem


Ilonale - kõige naisemale naisele :)))))))) Palju õnne armas sõber!

Kui oleksin tundnud Sind varem
Ellen Niit
1965

Kui oleksin tundnud Sind varem,
siis oleksin kinkinud Sulle
oma kollase lumelabida
ja sinise ämbri,
kus taevatähed peal.

Kõik võilillemurud oleksin andnud ma Sulle
ja liivaaugud ja kekskastiplatsid
ja puiesteed kõik, täis lehti ja kastanimune,
ja kõige pikemad liukohad rentslis,
mis teada.

Ja tünnid kõik vihmaveetorude all
mustläikiva veega,
mustläikiva põhjatu veega,
mustläikiva vee kõnega
taevast, puuladvust
ja pilvedelennust
(mis imelik alltekst – nii ülal!)

ja sellestki veidrast, mis vaadates sinna
tõusis mul kurku
nagu lind,
nagu hing,
nagu kimalane.

Ja ma isegi usun,
et kollase karu,
oma kulunud ninaga kollase karu
kõigi mu saladustega, mis temal teada,
oleksin andnud ma Sulle
päriseks.

Ja nutnud siis küllap,
teadmata ise
kas haledast meelest või rõõmust.