Ahven või räim?

 

Kuna Siimu vanemad pereliikmed käivad vahel kalal ja Siimul oma õnge polnud, saab ta nüüd aastaringselt kalal käia. Nende Pinterestist leitud paberist ja nöörist kalade eeskujul tegin riidest kalad. Kala nina sees on metallist mutrid. Õnge nööri otsas aga magnet. Nii et neid saab päris edukalt püüda. Asjade loomulik käik oli muidugi see, et Siim kalasid ämbrisse päris vette panema hakkas :). Loodan, et ta neid järgmisena neid kuuma ahju või keevasse vette ei torka. Ta on ju meil nutikas.

Uno

 

 

 

Otto ostis omale Angry Birdsi Uno kaardid ja kuna originaalkarp ei võimaldanud taaskasutust peale avamise, siis oli tal ilmselgelt paremat kohta neile vaja kui kingakarp. Esimene katse läks väga metsa. Moodustus käkerdis. Selgus, et enne mõtle, kui õmblema hakkad. Teine kord mõtlesin pisut rohkem. Tuli ok.

Karu läheb reisile

 

 

 

 

 

 

 

ja võtab jänesed kaasa. Ei suutnud ma eile tänaseni oodata. Tegin omale eile veel reiskoti. Seda oli mul tegelikult ka VÄGA vaja. Jäin rahule. Täpselt minu vajadustele vastav kott. Palju taskuid, kahtepidi käidav lukk, väga suur, piisavalt triiibuline ja parajate sangadega. Lõiget polnud, selle mõtlesin ise välja Pinterestist selle pildi alusel. Ainult et seda ilusat nöörkanti ma panna ei osanud.  Voodri õmblemisega polnud ma peaaegu lõpuni teadlik, kuidas see laheneb. Aga tadaa - iga osale kohe ka voodri külge panemisega moodustuski lõpuks kena vooder.
Kangad on tugevast puuvillasest materjalist. Välimise kangana kulutasin peaaegu kõik oma ilusa Ikea triibukanga ära. Sisemine on kahepoolne trükimustriga riie ja ka selline taheda olemisega. Koti kõrgus on 38 cm, laius 20 cm ja pikkus 64 cm. Ühesõnaga hiiglaslik.

Pinal

 

Õmbluspäev "Iseendale" jätkus. Jah, mul oli pinalit vaja. Pärast mõtlesin, et oleks võinud riputusaasa ka teha, aga nääääh. Saab ilma ka. Tükk aega pinterestisin, millist teha, lõpuks jäin selle pildi peal peatuma. Ainult et otsa tegin ümmarguse ja lisasin voodri. Need nähtavad koledad õmblused ei ole mu lemmikud.
Mida mul veel vaja on?...

Räägime

Juuli aias

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Juuli on meie aias kõige värvilisem. Liiliad on imelised, roosid oivalised, aga astilbed mu lemmikud. Ja seda kõike poleks, kui mu ema iga päev hoolsalt aednikutööd ei teeks. Niiet mina mingit au nende eest omaks võtta ei saa :)

Jaluta metsikult

Daami ridikül

 

 

 

Ammune unistus-vajadus vormus. Ehk oli inspiratsiooniks unenägu, kus selgus, et olin pikaks reisiks täiesti pakkimata ja pidin kõike 5 minutiga tegema, kui teised mind bussi peal ootasid. Ärkasin hirmuvärinates. Ja kuna Siimu une ajal midagi pakilist õmmelda polnud, pöörasin seekord siis tähelepanu iseendale :).

Suvejänesed

 

 

 

Poistelaager

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mu elu kolmas laager. Esimene oli džuudolaager ja nüüd siis teist korda poistelaager. Kuna Rasmus oli Saaremaal vanaema ja vanaisa juures, siis oli meil Kristiinaga kahepeale kõigest 5 poissi :D Külalisesinejateks olid Rael ja tema segaansambel.
Et õhkkond liiga mehiseks ei läheks, käis õnneks ka neiusid külas. Neiud naaberaiast ja Moona :)

Ei toimunud ühtegi intsidenti, erilist kähmlust. Välja arvatud Siimu ja Pauli mõningad kunstilised erimeelsused asjade jagamise suhtes. Õnneks leidsid nad mitmeid ühiseid huve. Vennastumine toimus kruvikeerajaga tõukeratta kallal.

Poiste põhilised tegevused olid legomehikeste vahetamine, nende juurde tekitamine ja imetlemine, arvutid (emade meelest ilmselgelt liiga palju :D), batuut, veemängud nii maismaal kui meres, mõni hetk korraldatud raamatute lugemist (emade meelest ilmselgelt liiga vähe), kiikumine, poes kommi järel käimine ja nende manustamine (emade meelest ilmselgelt liiga palju).

Toidud olid meil udupeened: kookose-riisipannkoogid, kevadrullid, ricotta vahvlid, maasikatort, smuutid. Otto ja Jakob toitusid enamasti röstsaiast ja jäätisest. Ülejäänud poisid olid aplad ka normaaltoidus.

Ja emad käisid toredal kohvikuõhtul ka!

See oli mu lemmiklaager! Aitähh kõigile osalejatele. Ma armastan teid!!!!!