Käbi, känd ja moos

 

 

 

 

 

 

 

 

Seal, kuhu saab praamiga

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mõne päeva sisse mahtus päris mitu asja: laste vahetus (Otto Rasmuse vastu Saaremaale), Sandra Itaalia-õhtu, Angla kultuurikeskus, Leisi seikluspark, Otto hambahaldja külastus. Ja Siimuga reisimine pole ikka pidu. Kuna olin ise roolis ja ei saanud teda lohutada ka, pidi ta end mitu korda nutma magama. Õnneks oli Ottost-Rasmusest palju abi. See on ikka imeline, kui suuremad lapsed on juba asjalikud ja toredad inimesed. Kohe uhke tunne on suurte laste ema olla. See oli ka tore, et ma praami peal kaldteest teisele korrusele ei pidanud sõitma. Ja oma kodu on alati ikka maailma kõge toredam koht. Üheaastasega võõras kohas olemine on tore vaheldus, aga päris väsitav. Kõik need asjad ja kohad, mida ei saa... Mul on tunne, et peagi saan omale nädalaks tütre, ristitütre;P Ega loodus tühja kohta ei salli :)

Sünnipäevane-jaanipäevane-suvine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tutikalt üheaastase rõõmurulli pidupäev oli mitmepäevane. Sinna mahtusid mitmed toredad külaskäigud, vihmane ja tubane jaanilaupäev-sünnipäevapidu ning järgmisepäevane jaanituli. Alar ja Veiko hüppasid isegi üle jaanitule. Homme Saaremaale, shalalalaaaaaaa!

Siimu-härra aasta numero uuno

 

Siim pakub iga päevaga järjest rohkem rõõmu. Üldiselt sellega, et ta nii rõõmsameelne, nutikas ja tubli on. Iga päevaga tuleb uusi oskusi ja see üllatab alati, hoolimata sellest, et lapsi juba olnud ka ja... :D Ikka on ahvivaimustus peal. Iga kord, kui laps uue sõna ütleb, lehvitama hakkab, asju ära tunneb või muid uusi oskusi ilumutab, on see pööraselt tore. Ei tea, kas see on vanusest või kolmanda lapse staatusest, aga väikseid asju on lihtsam tähele panne ja nende üle õnnelik olla. Ja oma õuega on Siimul vist küll kõige rohkem vedanud.... Liivakastiröövik on ta tõega :)