Haruki Murakami - kas ei kõla see nimi mitte maagiliselt ja kenalt. Nagu murakamoos :) Kirjutab täpselt sama hästi kui kõlab. No ikka niiiiiiiiiiiiii hästi. Ta on metsikult produktiivne kirjanik. Mina olen lugenud vaid tema eestikeelseid teoseid ja neid on olnud kõigest neli: "Lõuna pool piiri, lääne pool päikest", "Norra mets", "Kafka mererannas" ja nüüd see - "Elevant haihtub". Kõik on mulle vägaväga meeldinud.
Elevandi raamat on lühijuttude kogumik. Lühijutud on minu meelest nagu narrimine, alustad - juba läbi. Seega need mind väga ei haara. Viimane lühijuttude kogumik "Elas kord naine, kes tahtis tappa oma naabri last" Ljudmila Petruševskajalt jäi mul lausa pooleli. Esimine jutt oli hea, edasi muutus tüütuks. See raamat haaras. Esimesest jutust peale. See oli nagu India käsitsivalmistatud klaashelmestest kee. Kõik erinevad ja ilusad.
Murakami lugudes on ikka midagi kiiksuga, midagi veidrat. Võibolla see mulle meeldibki.
Raamatu kohta võib lugeda veel
Sehkendaja blogist.
Ja kas jaapanalsed tõesti joovad nii palju õlut nagu tema raamatute tegelased?
No comments:
Post a Comment