Neljapäev, sünnipäev

Mõned päevad on väsitavamad kui teised. Või olen mina ise väsimusele vastuvõtlikum. Mõnikord olen ma draamakuninganna ja ägan, et mu täiesti vahva ja maailma mastaabis üle mõistuse õnnelik elu on maailma kõige keerulisem ja hullem. Ja kõik on niii-niiii kohutav ja mina lihtsalt ei saa üldse hakkama. Mitte millegagi. Peale nii mõndagi magamata ööd, kaklevate-kisavate-haigete poiste keskel kodus olemist võib selline tunne mind vabalt tabada. Aga kui raadiost kostab ilus laul ja ahjust tuleb Rasmuse tehtud muffinite hea lõhn, Rasmus-Otto kaarte mängivad ja ma korraks arvuti taha oma kohvitassiga maabun, tundub jälle, et polegi ju kõik nii hull:). Ja pealegi, kevad ju pole kaugel.
Aga Siimul on täna 8. sünnipäev ka. Meie pisike tšempion. Palju õnne meile kõigile tema puhul :)

Karu Kusti ja Märtsijänes

Mina, nagu ka loodus, tühja kohta ei salli. Kusti ja Märtsijänes siis. Taaskord imetillukesena välja prinditud lõike ja õmblusmasina abil sündinud. Seekord ilma mingi varasema elukogemuseta. Tutikast kangast, mis on ühelt poolt ühe ja teiselt poolt teise mustriga. Kusti on eriti uhke oma liigestega käppade üle.
Ma ei tea, mis neist tuleviks saab, hetkel elavad nad minu juures.

Ei pea ometi kogu aeg praktiline olema, ega ju.

Köögis

Miks inimesed söövad saia vahukoorega? Ei tea. Aga ikka söön. Võistluslikku momenti, et kes päeva jooksul kõige rohkem sööb, pole ma õnneks kunagi kogenud. Aga tean, et osad on :)
Nädalavahetusel sain proovida, et söetabletiga saab tordi peale joonistada! Seda õigemini enne vees lahustades. Ühtlasi sain teada seda, et on olemas 6-kuuseid, kes pool tundi rahulikult süles istuvad :DDDD
Täna sain teada seda, et ega trikiga ei õnnestu last salatit söögi sees sööma meelitada. Juhul muidugi et see laps on Otto :)
Tittede esmaabikoolitusel sain aga teada, et on olemas hea asi haavavõrk, mida pannakse sideme/plaastri alla. Siis ei kleepu see haava külge. Sobib ka põletuse sidumiseks. Ning et põletuse korral on kõige valutum lapsele põlenud kohale külm ja märg rätik panna ning seda iga minuti tagant vahetada. Ja seda ka, et musta haava on lubatud seebi ja puhta kraaniveega pesta.
Elagu uued teadmised!

Jänes Juul on adopteeritud. Seoses Kristiina sünnipäevaga. Las möllab seal ministeeriumis. Paneb ehk midagi tarka kosmoseuuringutest kõrva taha :)

Koos...

... on ikka etem olla kui üksi. Näiteks koos sõpradega. Sõbrad võivad olla väga erinevad, aga kui on olemas see miski eriline, mis ühendab, siis muu ei loe. Peaasi, et koos on hea.
Mina igal juhul armastan oma sõpru.

Lind

Lind Linus. Oma senise elu veetis ta padjapüürina. Kas pole mitte kaunis olla täpiline padjapüür? On küll. Aga lind olla on hoopis toredam. Silmad peas ja puha. Kui Linus linnumajja sööma läks, lendasid teised linnud ära. Ju punased ja täpilised linud pole teiste seas nii populaarsed. Kindlasti on kadedad. Sestap adopteerisin Linuse oma koju.

Jänes

Jänes Juul askeldas eile õues. Lumine ja märg oli. Aga tore.
Oma elu esimese osa veetis Juul olles köögikardin. Ilmselt kuskil Rootsimaal. Aga nüüd on ta jänes. Meie pere kolmas. Esimene on Siim, teine Siimu kollane ja triibuline Jänes. Juuliks sai ta 3 minutit tagasi. Tegelikult on tal sõpru ka ja mulle hakkab tunduma, et neid tuleb juurde. Aga nendest teine kord.

Lisalugu, lisalugu!

Kas pole mitte võrratu laul :) ?

Ooooo, karask!!!

.... Kus oled olnud kogu mu elu? Alar on juba aastaid rääkinud mingist müstilisest karaskist, mis pidavat nii hea olema. Ei osanud ma miskit arvata. Aga vot eile oli tunne, et seekord ei peaks odrajahu pakki raisku laskma nagu eelmisel korral, kui see aegus. Tegin eile kohupiimakaraskit. Sai kohe otsa. Tegin täna uue. Ohtrate köömnetega. Kurjatult hea.

Põhiretsept, millele võib ju mida iganes juurde panna:
Odrajahu-kohupiimakarask
200g kohupiima
2dl piima
1 muna
2dl odrajahu
1dl nisujahu
1tl söögisoodat
1tl soola
1spl suhkrut
2spl õli

Sega kohupiim piima, muna, soola ja suhkruga. Sega jahud ja sooda ning lisa taignale. Viimasena lisa õli. Vala vormi ja küpseta 175 kraadises ahjus u. 35-40 minutit.

Siimu jaoks ostsin täna raamatu "Esimesed ampsud".

Mõni asi raamatus tekitas küll küsitavusi, aga kuna seadsin endale eesmärgiks normaalselt toituv laps (erinevalt Ottost), siis mõningane nõu kulub ära.

Siim on jõudnud ajajärku, mil kiiver marjaks ära kuluks. Iga päev ikka käib pikali. Teen süüa, lähen vannituppa, pesen käsi, võtan riiulist midagi. Kohe on väike inimene jala küljes püsti. Tooli all hakkab end püsti ajama. Selge see, et ei mahu sinna püsti seisma. Paras pasun käib pidevalt :) Aga ikka iga päevaga terasem ta. Paneb imestama, kui nupukaks saab üks inimene nii lühikese ajaga muutuda. Ilmselt üllatuvad oma laste peale ka need, kellel juba kümme last :D

Teki tegime Egega kahepeale. Julia pisilasele. Ja jep, see pastakatriip ei tulnudki esimese pesuga päris ära, Ege :PPPPPPPPP Arvan, et teisega juba tuleb.

See laual on üks kaunemaid Eesti lugusid, mis viimasel ajal raadiost kuulnud olen. Peale Lenna laulu muidugi :) Nii siiras ja ilus. Südamesse läks. Pehk ja Bonzo "Musta varju saatel"Bonzo&Pehk - "Musta varju saatel"