Oleme nüüd juba kuu aega oma uues kodus elanud. Iga päevaga läheb juba rohkem kodu moodi. Saab köögis


täisväärtuslikult süüa teha ja ahju kütmine ka enam-vähem selge. Iga ilmaga ju erinevat moodi see, et mõnus olla oleks.
Poistele pakub kõige rohkem rõõmu oma õu. Keegi ei lõhu lumememme ära ja keldri katuselt saab alla lasta. Ottot ruumipuudus ei sega, tema laotab oma autod ja klotsid kasvõi riidekappi laiali ja saab mängida küll. Rasmus unistab juba oma suvestaabist teisel korrusel.
Telekat ja arvutit pole. Ei igatse ka. Ok kaks korda nädalas ju võiks. Rasmus tahaks teisipäeva õhtuti Knight riderit ja meie Alariga pühapäevaõhtust ETV krimkat vaadata. Raadio on ka hea. Poisid kuulavad õhtuti unejuttu raadiost. Ja varem saab magada.
Üks kardinapuu kardinate ja mõned pildid seinale veel panna. Köök on täitsa valmis. Ottoga vahel kraabime vahel vanalt ukselt värvi. Kuumaõhupuhuriga. Ükskord Otto tahtis minu fööniga teha :D
Alar lubas, et tema enam väikses majas midagi ei tee ja hakkab suures majas põrandaid üles kiskuma ja mässama. Vahel ikka oigame, et kuidas me selle suure tööga hakkama saame.........
Igatsen kevadet ja aeda ilma lumeta.
Igatsen oma beebit näha.
Nimeteemalised vaidlused on ikka õhus. Igaühel on oma arvamus.