Täna kolime. Ehk nostalgia mõttes ööbime veel üks kord vanas kodus :)

Arvestades seda, et mulle niikuinii paljud vanad riided enam selga ei lähe, oli vähese igapäevase allesjätmine kerge. Kuigi mulle meeldib, et kapis on võimalikult suur valik, mille hulgast valida. Minu kiiks on, et ma ei saa mitu päeva järjest samade riietega käia :D Nüüd poleks neid enam niikuinii ruumi kuskile panna :)

Poisid ka terve hommiku pakkisid oma väärtuslikku kraami: legod, autod, mängukaardid, pusled, ajakirjad, lennukid, kleepekad, igasugu vidinad. Kaasa arvatud mitmed täiskasvanule arusaamatud, aga lastele väärtuslikud asjad (katkised puldid, ratasteta autod, paberist volditud asjad, mittetöötavad taskulambid jne) nende hulgas. Mäletan oma lapsepõlvest. Sestap tunnen end pisut süüdi, kui salaja nende vanu minu-meelest-mittemängitavaid-katkisi-asju ära viskan. Rasmus on eriline koguja, elus ei viskaks ta ühtegi asja ära, elu lõpuni käiks kulunud ja auklike riietega. Sest need on "vanad ja armsad", nagu ta ütleb :D Ta meil selline tugev kiinduja. Tema maailma armsaim asi kindlalt legendaarne skunk. Skunk, kes juba üle 10 aasta tema elus olnud (Rasmus ise saab kevadel 10), kellel aastas viis korda sünnipäev on, kes tema kõrval magama peab, kes isikliku teki alla filmi vaatab, kellest Rasmus filme teindu on, kelle kadumine on tragöödia ning kes on selja pealt siirdatud nahaga :D Ikkagi nagu pereliige. Ehk temast kunagi pikemalt.

Alar muudkui ronib viiendale ja alla koormad seljas. Mina olen Ottoga kodus ja tekitan kaste-kotte.

Uuel aastal on meie perele tõesti palju uut. Viies korrus jää sportlikuks ajalooks, viies inimene rõõmustab meie hingesid ning algab eluaegne seiklusmäng -"MAJA".

Luban aastal 2011 olla tublim blogija, kui eelmisel aastal.