Aed

Kas pole aed mitte võrratu laiendus tubasele olemisele kodus.... Mitte et ma aias palju aega viidaksin. Palava käes on kehv olla ja rohida ka ei jaksa. Aga tänu Alarile ja emale on see nüüd ilus ja armas. Grillida on tore ja aias laua taga teed juua ja mõelda. Täna magas Rasmus sõbraga juba telgis ka :) Mul on aias lilla ja veel hästi nunnu roosa sirel, tohutu kogus pojenge: esimesed neist tumepunased. Otto sünnaks lähevad lahti. Esimene maasikas juba täitsa punane. Herned veel tillud, oad lausa olematud, till juba tilli moodi ja murulauk täitsa beebi. Ema lilledest rääkimata. Neid on igasuguseid ja nendest jagab tema kõige rohkem.

Ja lõpuks ometi sain ma oma isetegemise mojo kätte. Tegin kolme päevaga kaks ammust unistust: piknikuteki ja sünnipäevalipud. Jess, pai mulle minu enda poolt.

Mõtted juba Otto 5. sünnapeo kallal. Soov enne, kui Siim tuleb Ottole üks tore sünnipäevapidu teha. Ta on sellest juba nii kaua unistanud.

Haige olemine hakkab ka tasapidi vaikselt üle minema ja inimese tunne tagasi tulema. Ei tasu ikka soojade ilmadega külmetada.....