... suvises raamatukuhjas, mida neelan. Esimene neist Daniel Glattauer -“Hea põhjatuule vastu”. Raamat, mis alguses kuidagi venis ja kahtlane tundus, aga siis täiega end käima tõmbas. Lõpu lugemine oli eriti kiire ja põnev. Raamat e-kirjades kahe võõra vahel. Võõra, kes peagi pole enam üldse võõrad. Ja samas... Ilus ja pisut kurblik raamat. Kerge, aga mõtlemapanev. Hea.
Teine raamat, see on küll väga rõõmus lugemine. John Humphrys ja Christopher Humphrys - "Sinine taevas ja mustad oliivid". Isa ja poja armastus Kreeka vastu ja kõik see hullumeelne, mille nad seal üle on elanud üht maja ehitades. Tänud Kuku raadiole, kes seda kunagi natuke ette luges ja huvi tekitas. Pööraselt naljakas. Mõtted kiskusid pidevalt aastataguse Kreeka reisi peale. Või siis praeguse Kreeka kriisi peale. Täiesti arusaadav, miks nad seal kriisis on, kui nad sellised on :) . Tekkis igatsus sinna jälle minna. Isegi Alar hakkas seda lugema ja itsitama. Me haru-haru-harva loeme ja naudime samu raamatuid. Soe soovitus.
Otto tegeleb viimasel ajal pidevalt audiolugemisega. "Sirli, Siim ja saladused". Sepo Seeman loeb seda ikka pagana hästi. Kuigi päevas ühte ja sama juttu nii palju kordi kuulata hakkab peagi end minu jaoks vist ammendama. Siiamaani on ikka naljakas. Otto kavatseb need vist pähe õppida, nii palju peab ühte ja sama plaati kuulama. Täna hüppas batuudil ja ise rääkis: "Montööre oli kaks, üks paks ja vuntsidega, teine kõhn ja prillidega" :D
Kohe hakkan lugema Nick Hornby "Julia, alasti." Ei, täna ei jaksa. Ust värvist puhastada ka ei jaksa. Krimkat vaadata ka ei jaksa. Uni kõlab hästi.
Ahjaa, Siim sai ju eile 2-kuuseks ja ta on praegu sama suur, kui Otto 3-kuuselt. 6,7 kg ja 61 cm. Hiiglane. Loodetavasti ka ajumahult :) Ta on nüüd ka täiesti sotsiaalne, naeratab ja koogab. Hullupööra nunnu ikka.
No comments:
Post a Comment