To-do list :)

Nädal aega Siimu-aega. Siim on mõnus titt. Magab, sööb, kakab. Hääl on mehisemaks läinud, ei kriiska enam :) Iga päev muudkui vaatan teda. Lihtsalt nii ilus ja hea vaadata. See aeg on ju niiiiiiiii lühike, kui ta nii tilluke on. Ta on nii pisikese Otto nägu, et vahel Alariga ütleme talle kogemata Otto :)

Ja kaks nädalat pole ma oma armsaid suuri poisse näinud. Igatsen.

Ma sündisin ilmale täna,
ma eilset päeva ei tea.
Ma lille seest sündisin täna,
see päev on imehea.

Ma sündisin maailma täna
muid päevi mina ei tea.
Ma sündisin maailma täna.
Küll maailm on ilus ja hea!

Siim. Meie armas Siim. Ilus, hea, tubli, täiuslik.

Võidupühalaps, kelle sünnipäeva alati paraadi, elava tule ja lippudega peetakse. Vabal päeval.

Sünnitus oli kiirem, kui minu jaoks eales varem. Peale 21 hakkasid väikse valu moodi asjad. Kell 23 hakkasime oma autoga kahekesi sõitma Keskhaiglasse ja kell 2.42 oli Siim päriselt meiega. Õnn peale Siimu sündi oli ülevalt suur. Hästi suur.

Praegu on ta mul süles, süle-tissi-emme-lemb ta ikka! Heleda häälega ja kortsus kätega :) Maailma kõige-kõige nunnum.

Go-Go

Peale paari tundi voodis külmetamist, selja valutamist, paha-paha olemist ning mõningaid sünnituseelseid vihjeid minu kehast tuli Alar lõpuks koju, tõi mulle paki komme, pistsin juustukoogi ahju, kuulsin raadiost oma lemmiklaulu Outloudz "Horrors" ning tunne tuli selline, et ma olen täna valmis. Siim, kas Sina ka oled?

Go-go! Elagu meie!

Lapsed läinud...

Poisid läksid maale. Imelik olla. Vaikne. Tühi. Tuba jääb korda, kui koristada. Piim jääb külmkappi, kui see sinna panna. Jäätis külmkappi (mitte kauaks, aga piisavalt et imestada....). Ema ilma lasteta ikka pahupidi olek. Nagu päev ilma päikeseta. Nagu jalg talvel ilma villase sokita. Nagu leivasupp vahukooreta. Nagu lill ilma veeta. Nagu voodi padjata. Nagu keha südameta.

Tuleks nüüd Siim.

Seda ka, et Laika Virgin on ka väga hea.

Ja seda ka, et Ottol on üks silm laisk ja ta saab pluss-prillid :( Ja tund päevas peab vasaku silmaga piraati tegema. Treenima paremat silma, et ta vaatamist pikapeale ära ei unustaks.

Aga Ottol käis täna elu esimest korda hambahaldjas ja viis ta miniatuurse piimahamba taevasse täheks (Rasmuse teooria) :) Oi ta ootas seda juba ammu.....

Otto sünnapildid.

Ja maasikad on head!

Otto 5

Otto Villem. Mu kingitus kosmosest. Tähtede pealt. Sealt, kust tuli Väike Prints. Palju õnne kallis! Iga päev Sinuga on pidu. Pidu sellest, et Sa olemas oled. Sellisena, nagu Sa oled. Aitähh olemasolemise eest!!!!!!

Tunne

Tunne on rasedam kui iial varem..... Peeglisse vaadates polegi kõht niiiii suur, kui pildi peal.

Ja seda ka, et Ewert and The Two Dragons on niiii hea...

Aed

Kas pole aed mitte võrratu laiendus tubasele olemisele kodus.... Mitte et ma aias palju aega viidaksin. Palava käes on kehv olla ja rohida ka ei jaksa. Aga tänu Alarile ja emale on see nüüd ilus ja armas. Grillida on tore ja aias laua taga teed juua ja mõelda. Täna magas Rasmus sõbraga juba telgis ka :) Mul on aias lilla ja veel hästi nunnu roosa sirel, tohutu kogus pojenge: esimesed neist tumepunased. Otto sünnaks lähevad lahti. Esimene maasikas juba täitsa punane. Herned veel tillud, oad lausa olematud, till juba tilli moodi ja murulauk täitsa beebi. Ema lilledest rääkimata. Neid on igasuguseid ja nendest jagab tema kõige rohkem.

Ja lõpuks ometi sain ma oma isetegemise mojo kätte. Tegin kolme päevaga kaks ammust unistust: piknikuteki ja sünnipäevalipud. Jess, pai mulle minu enda poolt.

Mõtted juba Otto 5. sünnapeo kallal. Soov enne, kui Siim tuleb Ottole üks tore sünnipäevapidu teha. Ta on sellest juba nii kaua unistanud.

Haige olemine hakkab ka tasapidi vaikselt üle minema ja inimese tunne tagasi tulema. Ei tasu ikka soojade ilmadega külmetada.....