Mari Pokinen - No Näed

Kuulasin seda laulu neli korda ja mul on tunne, et kuulan seda veel mõned head korrad. Lihtsalt nii ilus.

Vaiko Eplik & Eliit - Veel 15 Minutit Sessiooni Lõpuni

Minu tänase päeva muusika!

Reede

 

 

Sidruni-moonirullid! Hõrk mekk. Tegin suure hunniku pärmitainast ja osale sellest, et olla originaalne ja mitte teha vaid hiigelkuhja kaneelirulle, panin sidrunivõiet ja pisut kondenspiima (suhkru asemel) ning ohtralt mooniseemneid. Väga head. Väga head. Kes kohe tuleb, saab sooja saia!

Lumi - tjah......

Autod ja poisid.

 

 

 

 

 

Ilmselt on tegu kaasasündinud huviga. Siim käib puldiautol muudkui järel ja teeb sellele pai :)
Rasmus tegi voodilinast Ottole autolina. Tore, kui Pinterestist ka reaalset kasu on. Mina andsin neile lina ja markerid ning läksin ise kodust ära.

Nüüd tuleb juba kütta iga päev...

...Ja see on täitsa tore. Siis on soe. Hea soe. Villaseid sokke kandmata nüüd ma ka enam ei saa olla. See on nagu indikaator. Et kas on sügis või ei ole. 

Kotilugu

 

 

 

 

 

 

 

Taaskasutus on minu jaoks kirglik teema, see teeb mind lihtsalt õnnelikuks, kui ma saan vanast asjast uue teha. Mõte vanast nahkjakist pika sangaga üleõlakott formuleerida kummitas mind ammu. Pidasin piduriks õmblusmasina võimetust. Aga tadaa - masin sai hakkama. Polnud väga paks nahk ja kasutasin nr 100 teksanõela ning hästi tugevat ja jämedat niiti. Väga hästi õmbles. Isegi mitmekordseid kohti. Mõlemad kotid tegin ühest jõletunäolisest 80. aastate stiilis nahkjakist. Alati unustan teha pildi "enne". Kasutasin seljatükki suurema koti puhul ning taskuid väiksema koti puhul. Sangad ning tasku lukud võtsin ka vanadelt kottidelt. Kokku läks paar eurot selle projekti peale. Ok 5 äkki. Nõel ja niit ju ka.

Ümarad kaunistused kärsatasin pliidi peal, et pealt kumeraäärelised oleksid.

Võib muidugi aimata, millistest kottidest ma juba veel mõtlen. Punasest kotist näiteks...... Kotid ja sallid mind juba külmaks ei jäta.

Veerandteist aastat maailmavallutust

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vallutamine käib hoogsalt. Jooksuga, tantsides, üritades hüpata. Lemmiktegevused on raamatute lugemine-vaatamine (eriti realistlike loomapiltidega), matrjoshkad, puust tornid, koerad ja muud loomad, porilombid, tööriistad ja muud raudesemed, ahju alla tule tegemine, oma kärus tänavate takseerimine, jalgarattaga sõitmine (minu seljataga), nööpnõelte tõstmine ühest kohast teise, igasuguste asjade korjamine ja koristamine, vannis mängimine. Ronida armastab. Ilmselt on neid tegevusi veel. Aastane ju jõuab palju. Mees oma parimais aastais. Tal veab, et tal on isa, kelle kõrval saab kogu aeg igasugu pärisasju teha, kaevata, ehitada ja parandada.

Sõnasid pole ma viimasel ajal kokku lugenud, aga neid on ikka korralikult, päris mitukümmend. S, R ja L tähte pole ma tema sõnades tähele pannud. Tänane uus sõna on papa padja kohta. Veel mitmed sõnad vajavad võõrale kõrvale sünkroontõlget. Piltidelt tunneb ära iga korraga rohkem asju või olendeid, kui ma oskan oodata.

Ükskõik kus patja kohates viskab ta sellele pikali. Enda arvamuse eest oskab ta kuuldavalt seista.  Mina olen eelistusisik number üks. Teisi pereliikmeid hoiab ka märkimisväärselt. Paisid-kallisid ja suure suuga musi on lahkelt valmis jagama. Muidugi vaid omadele. Pluss koertele. Iseloom on päikseline. Seda tema firmanaeratust kissis silmadega ja krimpsus ninaga pole ma suutnud fotoaparaadiga tabada. Aga see on temalik. Huumorimeel on minu meelest temas üldse vägagi tabatav.

Ööd on minu jaoks endiselt paduväsitavad. Loodan, et halb uni on väljakasvav nähtus. Õhtul laekub voodisse 20 ja 22 vahel ja ärkab kell 7. Vahel 8. Selle aja sees ärkab jorinaga, nutuga või näljaga kaks kuni kuus-seitse-kaheksa korda (päris täpselt ma ei tea, sest minu aju tõrgub seda vastu võtmast). Viimasel ajal liiga tihti. Päeval magab enamasti ühe korra. Korraga 1-1,5 h. Väga harva ka 2 tundi.

Sööb nii mõndagi. Vahel ei midagi. Kaalu on 12,5 kg ja pikkust 79 cm.

Niiet eriline ja tavaline inimene nagu me kõik. Ja milline metsikult armas väike inimene.

I Think It's Going to Rain Today

Üks kaunis Randy Newmani laul aastast 1968, mida on esitanud väga-väga paljud lauljad. Kuulasin täna neist tervet hunnikut ja minu lemmikuks osutus Peter Gabrieli versioon. Esimesena kuulsin seda kunagi Dusty Springfieldi esituses ja see võitis mu südame. Norah Jonesi esitus oli ka päris kõrvamööda. Ja UB40 omapärane. Heas mõttes.
Selline kurb ja ilus laul. Kirjutatud on see mõeldes kodututele. Aga seda kurbust ja irooniat võib minu meelest vabalt ka laiemaks mõelda.

Jänesed. Vabalt.

 

 

 

 

 

Film

The Five-Year Engagement - see oli väga lahe film! Lihtsalt niiii lahe. Järjest paremaks filmi jooskul läks. Eriti lõpus.

Augustis oli ...

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

... igasuguseid asju. Toredaid ja mittetoredaid. Äkilised palavikuga haigushood ei olnud toredad. Aga poistelaager, oma aia vahetuskirbukas, Tallinnamaal käimised, lilled, marjad, armsad sõbrad olid väga toredad. Otto avastas enda jaoks jalkatrenni ja ei teinud muud, kui kõksis. Kõik lilled said seda tundma :)

Kui Alari esimene lestakuivastus läks aia taha, siis teine kord õnnestus. Head kalad said.