Neli nunnut

 

 

 

 

 

 

Tänu Egele tegin.

Vahepeal...

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

...oli igasuguseid olemisi. Näiteks Evaliisaga. Mõne päeva jooksul tegime me patsikumme, lakkisime täpilisi küüsi, leiutasime ujumisrõngast balletiseeliku. Roosast mütsist rääkimata. Aga praegu on meie peres napakas suvine palavikuviirus. Siimu 1,5-päevasele kõrgele palavikule järgnes eile Otto palavikuhoog. Hästi kõrge palavik ja alla ei lähe. Tee mis tahad. Siimu ilarohkus viitab tugevale sarnasusele suurte bernhardiinidega. Sestap seostasin ta palaviku hammastega. Aga ei, ikka mingi viirus. Ja ujumas käisin ka lõpuks. Naljakas, et ma merd armastan, aga tihti ujuma ei kipu.

Käbi, känd ja moos

 

 

 

 

 

 

 

 

Seal, kuhu saab praamiga

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mõne päeva sisse mahtus päris mitu asja: laste vahetus (Otto Rasmuse vastu Saaremaale), Sandra Itaalia-õhtu, Angla kultuurikeskus, Leisi seikluspark, Otto hambahaldja külastus. Ja Siimuga reisimine pole ikka pidu. Kuna olin ise roolis ja ei saanud teda lohutada ka, pidi ta end mitu korda nutma magama. Õnneks oli Ottost-Rasmusest palju abi. See on ikka imeline, kui suuremad lapsed on juba asjalikud ja toredad inimesed. Kohe uhke tunne on suurte laste ema olla. See oli ka tore, et ma praami peal kaldteest teisele korrusele ei pidanud sõitma. Ja oma kodu on alati ikka maailma kõge toredam koht. Üheaastasega võõras kohas olemine on tore vaheldus, aga päris väsitav. Kõik need asjad ja kohad, mida ei saa... Mul on tunne, et peagi saan omale nädalaks tütre, ristitütre;P Ega loodus tühja kohta ei salli :)