Kus on puldi kodu?

 

Alarile meeldib, kui igal asjal on oma koht. Mitte, et mulle ei meeldiks, aga talle kohe eriti meeldib. Nüüd võib ta südamerahuga puldid ühte kindlasse kohta panna. Või siis paanitseda, kui neid seal pole :D

Nüüd ma saan aru küll, mis Garfield lasanjet niiiiiiii väga armastab. Ma pole kunagi varem viitsinud seda valget kastet sinna vahele teha. Nüüd tegin. Nüüd saan aru küll, milles on vahe. Lasanje on ju mailma parim söök! Või vähemalt kuulub sinna lõpmatusse nimekirja. Inspiratsioon Jamie Oliverilt, aitähh sulle olemasolemise eest!

Rabarber, mu arm.

 

Ma juba ootan sind. Head ja paremad mõtted juba ootamas.

1,4 aastat telekapuhast elu...

 

... on läbi. Meie pere teine telekavaba periood lõppes taas kord telekaga. Ega me ise seda ilmselt poleks ostnud, aga Alari isa kinkis. Ju arvas, et ega see üks õige ja normaalne elu pole :)
Nende 1,4 aasta jooksul lugesin ma läbi vist mitu korda rohkem raamatuid kui viimase viie aasta jooksul kokku. On see nüüd seotud telekapuhtusega või mitte, ma ei tea. Jah, kindlalt on. Kui Kastanis elasime, siis ikka õhtuti pugesin diivanile kerra ja vaatasin midagi  telekast. Et ei peaks ise mõtlema ja saaks lihtsalt mõtted vabaks. Praegu olen õhtuti lugenud. Loodan, et suudan seda eelistust endas edasi hoida.

Üks asi on mina, aga teine lapsed ja telekas. Paanilist telekahullust pole õnneks kunagi olnud. Enamasti on telekas ikka kinni. Lahti vaid siis, kui midagi huvi pakub. Pidev taustamüra teleka näol on häiriv. Hommikused multad pole nii hull. Niikuinii on meil vaid vabalevi kanalid. ETV, ETV2, Kanal 2 ja TV3. Pluss imeloom Tallinna TV. Hea, et TV6 ei ole, sest siis tahaks Rasmus sealt kogu aeg mingeid õudukaid ja actonit ja ajukaid komöödiaid vaadata. Ta on selles eas, et armastab filme. Minu meelest tobedaid. Aga ma ju ise ka lapsena olin suur telekavaataja. Filmnet ja RTL ja MTV. Olin MTV-hull. Vaatasin kogu aeg mingeid seriaale ja krimkasid.
Rasmuse lemmikfilmid on Kättemakskontor, Kälimehed, Scooby Doo ja A-rühm. Otto pole suurem asi telekavaataja kunagi olnud. Isegi hommikused multad lähevad tal meelest. Ta pigem vaatab dvd pealt oma lemmikfilme. Tema valik on väike ja pidevalt korduv.

Eks me siis nüüd näe, kui palju me seda vaatama hakkame. Hetkel on kinni. Rasmus, köhaga kodune, istub jalad vannis ja selle asemel, et loodusõpetuse kontrolltööks õppida, mängib oma nutitelefoniga. See on ju tegelikult täpselt sama. Lihtalt ei varjatud, laps istub vaikselt ja tuba pole müra täis. Aga aju tegeleb ikka mingi suvalise mõttetusega. Aghhh, kui raske on olla lapsevanem. Ühelt poolt ma ju saan täpselt temast aru, sest ise olin ka selline. Teiselt poolt pean ma ju suunama teda vaimsele küpsemisele ja arukas olemisele. Pluss kõk see muu. Beebidega on lihtne. Olgu need magamata ööd mis nad on. Jonniiga läheb ju ka ruttu üle... Kui lastel on suurem vanusevahe, siis on see eluolu ikka väga vaheldusrikas :D Nii rõõmude kui murede poolest.

Mu lemmik jaapanlane

Haruki Murakami - kas ei kõla see nimi mitte maagiliselt ja kenalt. Nagu murakamoos :) Kirjutab täpselt sama hästi kui kõlab. No ikka niiiiiiiiiiiiii hästi. Ta on metsikult produktiivne kirjanik. Mina olen lugenud vaid tema eestikeelseid teoseid ja neid on olnud kõigest neli: "Lõuna pool piiri, lääne pool päikest", "Norra mets", "Kafka mererannas" ja nüüd see - "Elevant haihtub". Kõik on mulle vägaväga meeldinud. Elevandi raamat on lühijuttude kogumik. Lühijutud on minu meelest nagu narrimine, alustad - juba läbi. Seega need mind väga ei haara. Viimane lühijuttude kogumik "Elas kord naine, kes tahtis tappa oma naabri last" Ljudmila Petruševskajalt jäi mul lausa pooleli. Esimine jutt oli hea, edasi muutus tüütuks. See raamat haaras. Esimesest jutust peale. See oli nagu India käsitsivalmistatud klaashelmestest kee. Kõik erinevad ja ilusad. Murakami lugudes on ikka midagi kiiksuga, midagi veidrat. Võibolla see mulle meeldibki. Raamatu kohta võib lugeda veel Sehkendaja blogist. Ja kas jaapanalsed tõesti joovad nii palju õlut nagu tema raamatute tegelased?

Müts

 

 

 

Lilleline müts. Karunööbiga. Lõige pärineb lahti lammutatud Otto vanalt mütsilt. Mulle hakkas tunduma, et mütsi õmblemine on lihtne. 5 minutit. 7 õmblust. Müts on kahtepidi kantav.

Vassilisa

 

 

 

Vassilisa on peen preili. Armastab kohvikus käia. Kardab äikest. Loeb õrnahingelisi luuletusi, meelsasti jalutab sinililli otsides metsas. Ei mõtle tigedaid mõtteid. Armastab suhkruvaabaga piparmündiküpsiseid.

Täna...

 

 

 

...oli nii. Siim müttas mullas. Küünealused veel praegugi mullased. Käis keset sillademerd käpuli ringi ja tuustis kõike maa seest lahti :))))))  Tundub, et pakub konkurentsi muruniidukile ja kitsedele(keda meil jah siiski pole). Hooaja teine grillpidu ka edukalt peetud. Või siis pigem supipidu.

Kevad

 

 

 

 

 

 

 

Kevad teeb mind nii õnnelikuks, et varbad hakkavad surisema. Siimu varbad surisevad kõndimise peale. Ta saab ise ka aru, et ta osav on. Mis siis, et ta veel niiiiii osav pole. Viis-kuus sammu tuleb juba ära. Muidu on ta ka vinks-vonks. Paneb klotse torni ja võtab välja, on näppudega järjest oskuslikum, käpulikäimises eriti kiire, vannis väga libe, söömises hea ja magamises endiselt kiire. Ja mõelda vaid, mai tuleb ju ka kohe. Mu maailma kõige lemmikum kuu...

Au...

... ei ole häbiasi :) Ordeneid ka teistele tublidele peale minu ;P
Siim sai omale ka pisut ilu. Särgi peale. Ilma pildita särk on ju ilmselgelt lage ja kõle.

On see normaalne?

Jah, kahjuks on kõik looduses toimuv normaalne. Tema normid on lihtsalt väga laiade piiridega. Mitte et see minu suure kevadearmastusega klapiks. Ilmselt on isekas olla rahul ainult ilusa, päiksepaistelise ja sooja ilmaga. Parem et olen hetkel tänulik hoopis selle eest, et meil tsunaamisid, maavärinaid ja üleelusuuruseid uputusi pole.
Ikkagi, elaku kevad ja päike!
Ja lihavõttejänesed. Kõige selle sügavama tähendusega selle taga.

3 täpilist pühade eel

Eile tegin. Äkki tuli tunne, et nüüd ja kohe. Jah, viis jänest. 2 kõrvikut jäid väljalõigatud kangatükkideks. 3 täpilist - loogiline ju et neid eelistasin - said valmis. Peale sinise-kollase jänese valmimist tabas mind kohutav äratundmine: sarnasus ühe teatud mulle mittemeeldiva ühendusega. Sestap pean välja tooma, et jänesed ei kuuluta mitte kõige vähematki poliitilist sõnumit. Tegu on ainult jänesemeelsete olevustega. Sini-kollane jänes kuulutab hoopis positiivset ellusuhtumist.
Hollalaa!!!!!

Lumivalge sünnipäev

Kohtasin Alarit diskol. Päris hea disko oli. Siiamaani on :) Palju õnne mulle tema puhul, ma arvan :D ja talle tänase päeva puhul.  Ja diskol mängis seda ülalolevat laulu :DDDDDDDDDDDDDD
Ma elasin end juba kevadesse sisse, aga näed - rabarberinupud jälle lume all. Koos lilledega.