Aitähh Siimule, kes lahkesti lugemisvõimalust pakub. Mitmeid häid raamatuid on viimastel kuudel ette sattunud, aga see läks kohe eriti südamesse. Varraku sari Moodne Aeg ikka oskab seda head lugemiskraami valida.
Raamat, pisut kurb, armastusest, üksindusest, hiljaksjäämisest, kaotamisest ja kirjutamisest. Nicole Straussi "Armastuse ajalugu".
Esimene kohtumine elu ühtede tähtsamate inimeste vahel oli hell ja ilus. Siim sai ohtralt paisid ja vennad end suurte vendadena tunda. Eriti Otto. Tema jaoks see ju uus kogemus olla kellestki peres vanem. Ja no ei olnud Otto kaks nädalat tagasi nii suur poiss :DDDDDDDD Täpselt samamoodi nagu Rasmus peale Otto sündi üleöö maagiliselt vanemaks, suuremaks ja targemaks sai. Natuke kurb tunne.
Aga nii hea, et nad nüüd koju tulid. Elagu kogemata paukuvad uksed :D
Nädal aega Siimu-aega. Siim on mõnus titt. Magab, sööb, kakab. Hääl on mehisemaks läinud, ei kriiska enam :) Iga päev muudkui vaatan teda. Lihtsalt nii ilus ja hea vaadata. See aeg on ju niiiiiiiii lühike, kui ta nii tilluke on. Ta on nii pisikese Otto nägu, et vahel Alariga ütleme talle kogemata Otto :)
Ja kaks nädalat pole ma oma armsaid suuri poisse näinud. Igatsen.
Siim. Meie armas Siim. Ilus, hea, tubli, täiuslik.
Võidupühalaps, kelle sünnipäeva alati paraadi, elava tule ja lippudega peetakse. Vabal päeval.
Sünnitus oli kiirem, kui minu jaoks eales varem. Peale 21 hakkasid väikse valu moodi asjad. Kell 23 hakkasime oma autoga kahekesi sõitma Keskhaiglasse ja kell 2.42 oli Siim päriselt meiega. Õnn peale Siimu sündi oli ülevalt suur. Hästi suur.
Praegu on ta mul süles, süle-tissi-emme-lemb ta ikka! Heleda häälega ja kortsus kätega :) Maailma kõige-kõige nunnum.
Peale paari tundi voodis külmetamist, selja valutamist, paha-paha olemist ning mõningaid sünnituseelseid vihjeid minu kehast tuli Alar lõpuks koju, tõi mulle paki komme, pistsin juustukoogi ahju, kuulsin raadiost oma lemmiklaulu Outloudz "Horrors" ning tunne tuli selline, et ma olen täna valmis. Siim, kas Sina ka oled?
Go-go! Elagu meie!
Tuleks nüüd Siim.
Seda ka, et Laika Virgin on ka väga hea.
Ja seda ka, et Ottol on üks silm laisk ja ta saab pluss-prillid :( Ja tund päevas peab vasaku silmaga piraati tegema. Treenima paremat silma, et ta vaatamist pikapeale ära ei unustaks.
Aga Ottol käis täna elu esimest korda hambahaldjas ja viis ta miniatuurse piimahamba taevasse täheks (Rasmuse teooria) :) Oi ta ootas seda juba ammu.....
Otto sünnapildid.
Ja maasikad on head!
Otto Villem. Mu kingitus kosmosest. Tähtede pealt. Sealt, kust tuli Väike Prints. Palju õnne kallis! Iga päev Sinuga on pidu. Pidu sellest, et Sa olemas oled. Sellisena, nagu Sa oled. Aitähh olemasolemise eest!!!!!!
Tunne on rasedam kui iial varem..... Peeglisse vaadates polegi kõht niiiii suur, kui pildi peal.
Ja seda ka, et Ewert and The Two Dragons on niiii hea...
Pühendusega Egele. Täna Skungist. Ühest meie pere vanimatest liikmetest, kui mind ja Alarit mitte arvestada.
Skungi algne nimi oli Tropp. See selgus Rasmuse titaraamatust. See nimi aga vajus unustuste hõlma. Uut nime pole keegi suutnud talle külge pookida.
Niisiis kinkis Alar Skungi Rasmusele, kui Rasmus veel kõhus peidus oli ja oma aega ootas. Esimene mänguasi. Rasmuse kasvades ja eneseteadlikkuse tõustes sai Skunk talle armsaks. Ja siiamaani on Skunk Rasmuse igaõhtune unesõber. Skunk on rännanud Rasmusega sinna, kuhu Rasmuski. Saaremaale ja Tartusse. Ma ei imestaks, kui ta ka Rootsis kaasas oli.
Skungil on mõnedhead korrad aastas sünnipäev. Siis teeme kooki. Skungi sünnipäevad on täiesti ebaregulaarsed ja on mõneti korrelatsioonis Rasmuse koogiisuga. Varem olid Skungi sünnipäevad kuidagi uhkemad. Nüüd ehk pannkoogid või nii....
Skungi elu oli varem mõnevõrra sündmusterohkem, kui nüüd. Ta osales rohkem Rasmuse tegemistes, sai sagedamini mustaks ja käis tihti Rasmusega vannis. Peale vanni on märg olek kehv tunne, kui peab varsti kaissu minema. Ükskord pani Rasmus skungi hoolitsevalt lambi all kuivama. Seoses sellega, et Skungi siseorganisteks on plastmassist pisikesed kuulid ja tema nahk on suhteliselt sünteetiline, juhtus temaga suur põletustrauma. Selle tagajärjeks oli suur ja must kärssav auk Skungi seljal. Draamat oli ka Rasmusel. Mitte vähe. Peale edukat operatsiooni ja nahasiirdamist sai Skungiga kõik siiski korda.
Skunk on ka meie pere kohalik filmistaar. Osalenud filmides "Skunk ja meepott" ning "Skunk ja ema ehtekarp". Osalenud ohtralt fotosessioonidel.
Ühe sõnaga meie pere armas ja oluline liige.
Mõned pildid ka veel.
:) Jep. See on ametlik. Minust saab kangelasema :D . Mu kõhukullake on poja. Mu armas. Mu kolmas. Mu väike kangelane. Mu väike püksipõlvi sööv liivakastiröövik. Mu kallis "emme, ma tõin sulle lilli"- tulija. Mu ratastel maailmavallutaja. Mu väikemees. Ikka eriline ja üllataja. Hoopis omamoodi. Juba ootan Sind!
P.S. Moona, sa saad selle hästi ilusa lilla pluusi endale :)
